Katrin Soon

​Ann Maria Piho

Võrumaalt pärit Ann Maria Piho (s. 1994) on üks meisterlikumiad Eesti noori väikekandlemängijaid. Ta on lõpetanud Võru muusikakooli pärimusmuusika osakonna ning õpib TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias pärimusmuusika erialal, kõrvalerialaks helitehnoloogia. Ann uurib kandlemängu kirjeldusi regilauludes ning on täiendanud ennast Norras, õppides kaherealist lõõtsa ning süvenedes gammaldans-stiilis tantsumuusikasse. 
Ann Maria on Eesti Pärimusmuusika Aida noorte pärimusmuusikute võistumängimise kahekordne Grand Prix’ laureaat (2009 ja 2010), 2015. aastal  pälvis ta eriauhinna Soome Kandleliidu korraldatud rahvusvahelisel kandlemängijate konkursil.
Hetkel on Ann Maria tegev ansamblis TRIO Soon/Piho/Lepasson ning mängib Anu Tauli saatebändis. Ta on olnud Estonian Folk Orchestra liige, astunud üles erinevates koolikontsertide sarjades, mänginud projektis FolkFox ning teinud koostööd ansambliga Trad.Attack.
Ann Maria omanäoline, helge ning kandle mängutehnikat avardav uuslooming on tähtsal kohal TRIO Soon/Piho/Lepasson repertuaaris.

Kadri Lepasson

Kadri on kandle- ja lõõtspillimängija, suurepärane tantsija ning hinnatud pärimusmuusika õpetaja nii Eestis kui välismaal. Kadri on mänginud arhailist väikekannelt juba viisteist aastat, kingituseks saadud Tartu pillimeistri Osvald Rosmanni kannel suunas Kadri  avastama ka uuema-aegset külakandle maailma. Muide, kõik oma väikekandled on Kadri pillimeistrite juhendamisel ise valmistanud.
Kadri on töötanud Võru, Antsla ja Mooste muusikakoolides pärimusmuusika õpetajana, olnud pärimustantsu ja pärimusmuusika kursuste õppejõud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Tartu H. Elleri nimelises muusikakoolis ja TÜ Kunstide Kekuses. Kadri südameasi on tantsuklubilikumine, ta veab eest Võru ja Vastseliina tantsuklubisid.
Kadri ütleb: “Mind paelub väikekandle juures juures, et ühest küljest annab see pill ette ajaloolise, traditsioonilise raami ja teisest küljest ei ole see raam rangelt piirav. Mulle meeldib mõelda kandlest kui lihtsast, mingis mõttes ebatäiuslikust pillist, kuid just tema lihtsuses saab võtta teda sellisena, nagu ta on, ja leida tema omanäolisi, erilisi külgi. See lihtsus inspireerib avastama.”